Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür" osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval; ,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin
kujudega. Siin on tegemist impulsside tekkimisega ektoopilises (väljaspool siinussõlme asuvas), vasakusse või paremasse vatsakesse jäävas erutuskoldes. Siinusrütmi need ei häiri. Kuna aga järgmine siinussõlme impulss jõuab vatsakestesse nende absoluutses refraktaarfaasis, siis ei suuda see vatsakesi erutada. Alles sellele järgnev siinussõlme impulss tekitab normaalse QRS-kompleksi. Selliselt tekkivat pausi nimetatakse kompensatoorseks pausiks, kusjuures mõlema, s.t ekstrasüstolile eelneva ja järgneva RR-segmendi summa on sama nagu kahe normaalse RR- segmendi summa. Aeglase siinusrütmi korral saab siinussõlme järgneva impulsi otse vatsakestele edastada ja seda nimetatakse asendus- ekstrasüstoliks (interposed ventricular extrasystol). Monotoopsed VES-id – samast erutuskoldest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid Polütoopsed VES-id – erinevatest erutuskolletest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid EKG-pilt
annaabi.ee 
