üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D- joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma dispersioon on küllalt suur (spektri
Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K 1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D-joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma
Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6) Sünkroonkopensaator (SK) töötab koormuseta ja seepärast on ta tegevvõimsus väike, sest seda võimsust kulutatakse ainult kadude katmiseks kompensaatoris. SK-d võivad töötada mitte ainult üleergutatud, vaid ka alaergutatud olukorras ja genereerida võrku pinge suhtes mahajäävat voolu. SK ergutuse reguleerimine tavaliselt automatiseeritakse. SK võimsus määratakse reaktiivvõimsuse suurusega, mida ta peab kompenseerima. SK-d on vaba mehaanilisest
koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6) Sünkroonkopensaator (SK) töötab koormuseta ja seepärast on ta tegevvõimsus väike, sest seda võimsust kulutatakse ainult kadude katmiseks kompensaatoris. SK-d võivad töötada mitte ainult üleergutatud, vaid ka alaergutatud olukorras ja genereerida võrku pinge suhtes mahajäävat voolu. SK ergutuse reguleerimine tavaliselt automatiseeritakse. SK võimsus määratakse reaktiivvõimsuse suurusega, mida ta peab kompenseerima. SK-d on vaba mehaanilisest koormusest, mis võimaldab neid valmistada kergentatud konstruktsiooniga ja väjendab nende maksumust. Käivitus sama, mis sünkroonmootoritel
patareide puhul vastab üsna hästi tegelikkusele, siis saab valemi esitada kujul [ C a = α k 0 Q K + C H + (∆P2 τ 2Q − ∆P1 τ1Q )+ ∆W K β ] (3.15) kus ∆P1 , ∆P2 , τ1Q , τ 2Q – tippkoormusele vastavad võrgu aktiivvõimsus- kaod ja reaktiivvõimsuse edastamisest tingitud kaoajad vastavalt enne ja pä- rast kompensaatori paigaldamist ∆WK – energiakaod kompensaatoris β – kaoenergia hind Sageli jäetakse, eriti kondensaatorpatareide puhul, energiakaod kompenseeri- misseadmes nende suhtelise väiksuse tõttu [Поспелов, 1978] arvestamata ( ∆WK ≈ 0 ). Käidu- ja hooldekulud võidakse ka võtta mingi osana (protsendi- na) kapitalikuludest, seega võrdeliseks võimsusega c0 QK . Valemi (3.15) saab siis kirjutada kujul [