kaevas labidaga maad. c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. 27. Võrdluskategooria ja selle liikmed.. Võrdlussõnadele on tunnuslik võrdlus- ehk komparatsiooni¬kate¬gooriaolemasolu, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlus¬tunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja
kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. a) üks osa infiniitvormidest ei seostu üldse pöördsõna kategoriaalsete tähendustega, nt elada, elamata; b) teine osa võib kanda aja või tegumoe tähendust, nt minevikuline elanud või umbisikulise tegumoe tähendusega tehtama; c) kolmas osa võib seonduda isegi käändekategooriaga (nt elama, elamas, elamast, elamata, elamaks), mõned ka arvukategooriaga (nt laulvad, loetavad) ja teatud tingimustel komparatsiooni-kategooriaga nt piiratud, piiratum, piiratuim). 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23
annaabi.ee 
