c) Ajaloolised argumendid Eestis on nendeks eelkõige viited 1920., 1933. ja 1937.aasta põhiseadustele. Sel viisil tekib koherentsus aja dimensioonis, välistamata seamas muudatusi ega murranguid. g) Komparatiivsed argumendid nende eesmärgiks on koherentsus ruumi dimensioonis. Näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi otsus 30. Septembrist 1994, milles tagasimõjuga seadusandluse keeldu põhjendati komparatiivse aegumendiga: "Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Siin kohtuvad korraga kogumi kolm süstemaatilise argumentatsiooni aspekti: prejuditsiaalselt pannakse komparatiivse argumendi abil alus ühele printsiibiargumendile.
suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused.
annaabi.ee 
