Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja
kaastööd Eduard Vilde poolt Helsingis väljaantavale satiirajakirjale ,,Kaak". Rohkesti on Triigi töid ,,Kaagi" esimeses numbris, mis ilmus 1906.a. suvel. Tema karikatuurilooming on ühtlasi tema jätkuva revolutsioonilise meelsuse väljenduseks, mis kunstnikus pidevalt edasi kääris. Isikliku elu sündmused ei eraldanud Triiki kaaslastest. Kõik järgnevad aastad oli ta ikka koos teiste noorte kunstnikega. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja.(,,Nikolai Triik"; lk 16-38).
annaabi.ee 
