Luminofoorlamp Väikseid päevavalguslampe ehk kompaktlampe (säästulampe) on mitut tüüpi, mõned sarnanevad väliselt. Päevavalguslambid on suurema valgusviljakusega, st. kulutavad vähem elektrienergiat kui sama valgusvooga hõõglambid. Elektrienergia muundatakse optilise kiirguse energiaks gaaslahendusprotsesside abil. Levinuimad on madalrõhu kaarlambid, mille hulka kuuluvad ka luminofoorlambid. Laiemale üldsusele on nad tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust, kuid neid on ka tavalisi hõõglampe meenutava väliskujuga) nime all. Rahvasuus on viimaste kohta käibel ka nimetus “säästulamp(pirn)”. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on süütamise hõlbustamiseks lisatud mõningane kogus argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis lampides etteköetavad elektroodid, mis elektrivoolu toimel kiiresti
kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 C- ni. Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. 11 Säästu e. Luminofoorlamp Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on lisatud argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis lampides etteköetavad elektroodid, mis elektrivoolu toimel kuumenevad kuni 1000C ja hakkavad intensiivselt eraldama elektrone. Elektrivälja toimel kiirendatud elektronid põrkuvad elavhõbedaauru aatomitega ja viivad väliskatte elektrone ebastabiilsetesse
annaabi.ee 
