ruumi mälukaardil. Mõned aparaadid suudavad lõigata pilte ja teha muud elementaarset pilditöötlust. Optiline süsteem töötab samamoodi kui filmikaameratel, tavaliselt kasutades selleks objektiivi koos muutuva diafragmaga, et fokuseerida valgus pilti omandavale seadmele. Kaameraid on sisse seadistatud paljudesse pihuarvutitesse, mobiilidesse ja masinatesse muudesse instrumentidesse. (4 lk 14) 1.1 Kaamerate tüübid 1.1.1 Digikompaktid Kuuluvad kompaktkaamerate jaotusse, kõige laiemalt levinud digikaamerate klass. Hinnad algavad 1,5-2 tuhandest kroonist ja ulatuvad umbes 25000 kroonini. Digitaalfotoaparaat põhineb pildisensoril, mis omakorda koosneb paljudest valgustundlikest elementidest, mida nimetatakse ka piksliteks. Pikslite arv ongi põhiline digiaparaate iseloomustav suurus. Põhiliselt räägitakse digiaparaatide puhul megapikslitest (1 MP= 1 000 000 pikslit). Odavamad praegu veel müügil olevad aparaadid on 1,3 megapikslised
Veel 10 aastat tagasi oleks sellest võinud järeldada, et järelikult on fotoaparaatide tootjatel head ajad, sest tolleaegsete telefonide abil tehtud piltide kvaliteet ei olnud piisavalt hea. Samas tuleb märkida, et just 2003 oli see aasta, kus üle maailma müüdi rohkem kaameratelefone kui digitaalkaameraid. Igatahes on tegelikkuses piltide plahvatusliku kasvu taga justnimelt nutitelefonid oma üha kvaliteetsemate kaameratega, mis teevad silmad ette isegi mõnele peegelkaamerale. Kompaktkaamerate müügi langus ei tohiks selle taustal tulla üllatusena. Kui inimesele antakse valida, kas lisaks nutitelefonile kanda kaasas veel ka nii-öelda seebikarpi, või on nutitelefonisse sarnase või veel parema pildikvaliteediga seebikarp sisse ehitatud, ei tohiks olla kahtlustki, et eelistatakse klõps teha nagunii igal pool kaasasoleva seadmega. Seda enam, et ühe nupulevajutusega saab fotod saata interneti avarustesse ,,like'e" koguma.19 18 http://metshein.com/index