riigiasutustes, kuidas peaks naistele olema tagatud täisväärtuslik `osalemine' ühiskonnas ja üleüldse kõigis eluvaldkondades. Seda enam, et järelvalvesüsteem lubab diskrimineerituid igati kenasti kaitsta. Järelvalvefunktsiooniga tegeleb vastav komisjon, mille moodustavad erineva taustaga inimesed. Eesmärgiks ilmselt tagada võimalikult mitmekesine ja `õigete inimeste' kooslus. Komsijonile on tagatud juurdepääs informatsioonile, õigus nõuda seletusi jne. Kuigi komosjoni kuulub üsna suur hulk inimesi, leian, et otsuse tegemine võib siiski subjektiivseks kujuneda. Põhjuseks siinkohal ühiskonna suhtumine diskrimineerimisse. Miskipärast on sõna `feminism' tänases Eestis veel negatiivse kõlaga ning suurele hulgale inimestele seostub see fanaatiliste naisõiguslastega, kes kiivalt oma õiguste eest võitlevad. Veelgi enam, kohati jääb mulje, et feministe peetakse poolearulisteks. Seega, on vist
Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide arvamused, välja töötama printsiibe ja juhendi, kuidas EL peab käituma rahvusvahelistes suhetes ja kaitsepoliitikas, vastu võtta otsustustusi vajalike selleks, et defineerida ja rakendada ühtset välispoliitikat, nomineerida Euroopa Komosjoni presidendi, mida kinnitab Parlament. Ülemkogus on kaks tasandi, esimesel on esindatud riigi- või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president, teisel liikmesriikide välisministrid ja veel üks Euroopa Komisjoni toetav liige. On 52 ametlike ülemkogu liike ja väga piiratud hulk ametnike, kes on lubatud osaleda Ülemkogu sessioonides. Ülemkogu kohtub neli korda aastas. Iga riigi nõukogu eesistumise prerioodi jooksul kaks korda. Kõik istungid toimuvad Brüsselis