Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ja alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Universaalmootor Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ja lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad.
mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel. Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ning alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor
jahutusventilaatorist, Mähised paiknevad staatori ehk korpuse küljes. Mähiste abil tekitatakse pöördmagnet väli mis hakkab lühis rootorit või faasirootorit vastavalt magnetvälja liikumise suunale edasi liigutama. 23. Asünkroonmootori energeetika ja kasutegur. Võrgust tarbitav võimsus P1= 31 1 1 = % 24. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Hõõrdekaod laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistus 25. Asünkroonmootori pidurdus. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub sageduse muutmisega või staatormähiste pooluspaaride arvu muutmise teel 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30
Praktiliselt leiab see kasutamist veomootorites. Väga harva kasutatakse vastulülituspidurdust, kuna tekivad suured voolud. Reaalselt kasutatakse dünaamilist pidurdust, kus staatorimähis ühendatakse takistitega ja ergutusmähisesse antakse alalispinge. Sünkroonmootori eeliseks on hea cos. Alakoormatud üleergutatud sünkroonmootor on mahtuvuslik tarbija, mis parandab võrgu võimsustegurit. KOMMUTAATORMOOTORITE (alalisvoolumasinate) KIIRUSE REGULEERIMINE Elektriajami kiiruse reguleerimiseks nimetatakse nurkkiiruse tahtlikku muutmist. Näiteks metallilõikepingi kiirust tuleb muuta sõltuvalt töödeldavast materjalist, lõiketera materjalist, lõikesügavusest ja ettenihkest. Kiiruse muutmine võib toimuda mehaaniliselt või elektriliselt. Eelistatakse elektrilist. Elektrilisel reguleerimisel võib muuta mootori parameetreid: o pooluspaaride arvu,
Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse. Kondensaatorite mahtuvuse vähenemisel tekib pidurduse vääratusmoment suurematel kiirustel. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. a) Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine Kiirust võib reguleerida ankrupinge U, ankruahela takistuse R või magnetvoo Φ muutmisega. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks. Momendi muutumisel kiirus muutub tunduvalt. Reguleerimisel on lubatud võimsus püsiv, moment aga muutuv.
annaabi.ee 
