3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed · (lääne) filosoofi ülesanne globaliseeruvas maailmas · territoriaalsuse (rahvusriikluse problemaatilisus) · rikaste riikide vastutus keskkonna saastamise eest · kommunitaarid ja kosmopoliidid · realism Globaliseerumise teooria · maailmasüsteemi teooria · maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus Tehnika kaks tähendust · tehnika on vahend eesmärkide tarvis
c. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones kultuurilise rahvusluse traditsioon, d. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, e. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon, 20.Konservatismi tunnused on: a. valitsejate vastutus, b. inimeste võrdsuse rõhutamine, c. antiklerikalism, d. tavade rõhutamine. 21.Erakonnaperekondade hulka kuuluvad a. sotsiaaldemokraadid, b. rohelised, c. liberaalid, d. mõõdukad, e. kommunitaarid 22.Rohelist ideoloogiat iseloomustab: a. holism e. tervikvaade, b. moraalne konservatism, c. skeptilisus progressi suhtes, d. majandusliku arengu tähtsustamine, e. küsimuste hindamine inimeste huvidest lähtudes 23.Rohelise ideoloogia alavormideks on a. Geoökoloogiline suund b. Sotsiaalökoloogiline suund c. Bioökoloogiline suund d. Süvaökoloogiline suund iste kogumit nimetatakse ste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse 1.Kodanikeühiskond on a
Horkheimer ja T. W. Adorno, hilisematest on kuulsaim Jürgen Habermas (1929). Püüti välja töötada marksismi versioon, mis poleks positivistlik ega matrialistlik ning mis võtaks rohkem arvesse rahva eneseteadvust ja kultuuri. Nad olid ka liigse tehnologiseerimise vastu. Veel tasub mainida libertariste, kes arvavad, et võrdne kohtumine on võimalik üksnes siis, kui viiakse maksimumini individuaalsed õigused, eriti vabaturu õigused. Neile vastanduvad kommunitaarid, kes peavad ühiskondlikke huvisid isiklikest tähtsamateks. Üks omanäolisemaid poliitilisi filosoofe oli mässajana tuntud Michel Foucault (1926-1984) kes uuris muuhulgas normide tagamaid ning normist kõrvalekaldujate represseerimist nt hullumajades. (L14) TEADUSFILOSOOFIA Teadusfilosoofia tegeleb teaduse olemuse probleemidega ning erialateaduste filosoofiliste probleemidega. Tähtsaimad küsimused on: mis asi on teadus ning mis on teaduslik teadmine ja kas see on tõsi.