Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas. Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V.1947 liitus Prantsusmaa 1948 Marshalli plaaniga, asetus NATO-sse ja laiendas Vietnamis koliniaalsõda. Paindlikku poliitikat ajav pahempoolse radikaali P.Mendes-France`i valitsus pidi pärast seda, kui koloniaalvägi Dien Bien Phu lahingus 7.V 1954 lüüa sai,
2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida- Euroopa riigid VASTASSEISU SÜVENEMINE ● Veebruar 1946 – J. Stalini kõne Moskvas - rõhutati vastaseisu Läänega ● Märts 1946 – W.Churchilli kõne USA-s Fultonis – rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida- Euroopas Vastaseis süvenes tänu sellele, et: ● NSVLiit keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast ● NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunisteide relvastatud võitlust valitsuse vastu ● NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle 1947. a. töötati välja Trumani doktriin - pidurdamine Doktriin – poliitiline või sõjaline põhimõtete kogum ● Trumani doktriini alusel lubati Türgile ja Kreekale majandusabi, vältimaks nende sattumist Nõukogude Liidu mõjusfääri ● USA riigisekretär G.Marshall tegi 1947.a. ettepaneku - toetada Euroopat
annaabi.ee 
