elab Kanadas Neljal korral on Viirlaid pälvinud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist Viirlaid talle omase radikaalsusega loobus. Looming Viirlaiu enese sõnul sai temast kirjanik tänu luthtunud spiooni karjääri tõttu. Tavapäraselt on Arved Viirlaiu loomingut käsitletud reedetud generatsiooni häälena.Kirjanik on pühendanud oma loomingu järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana.Teemade hulagas pemiselt pagulaselu,armastus,sõja-aastad.Avaldatud on mitmeid luulekogusid.Näiteks: Page 4 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982)
1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult
annaabi.ee 
