ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn, kohustuslik kollektiivne töö, majanduse planeerimine ja reguleerimine, külluseühiskond, kus puudub vaesus ja ebavõrdsus Kom munism: Marxi ja Engelsi toetajad e võitluse pooldajad. Kommunis ehk ka marksism, saklsaste Marxi ja Engelsi õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel. Sotsia aldemokraatia- rahumeelsete meetodite pooldajad. Natsionalism : Ehk rahvuslus, rahuslik eneseteadvus 1848.-1849. Aastate revolutsiooni põhjused ja tulemused: Põhjused:
kui olid lugemisgrupid. ( Habermas). Massiavaliku on valmis vstu võtma ka väga radikaalseid poliitilisi ideid ja ideoloogiaid . Tunnusjooneks on järjest suurem passiivsus( massiavalikkuse). D. Bell räägib ideoloogia lõpust. Tema sõnum : valitsuste ül ei pea olema ideoloogia levitamine vaid puhtalt tehnokraatlikud nähtused, kes loovad indiviidi jaoks kõige paremad tingimused. Kogukonnasisesed ja vahelised konfliktid: Liberalism , kommunis on kogukonnasisesed konfliktid. Peavad oma üh piisavalt tugevaks , välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad, vasakul kuninga vastased ( jakobiinid) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism
Politeia valitsetakse kõikide huvides, valitsejaid on palju. Lihtsam klassifikatsioon demokraatlik-autoritaarne. Tegemist on demokraatia indeksiga mida suurem seda demokraatlikum. Poliitilised ideoloogiad 31 Ideoloogiad peaksid olema aluseks mingisugusele poliitilisele programmile. Samas erakonnad on kombinatsioon erinevatest ideedest. Konservatism - traditsioon Liberalism - vabadus Kommunis, sotsialism - võrdsus Natsionalism -rahvus Fasism rass + rahvus + juht Rohelised loodus Feminism naiste vabadus Anarhism riigi kaotamine. Poliitiline spektrum (Hans Slomp). Kokku pandud ideoloogiad ja reziimid. Ühelt poolt on vasak ja parempoolsuse telg, teisalt autoritaarsuse ja liberaalsuse telg. Vasakpoolne räägib palju riik peaks majandusse sekkuma, parempoolsus arvab, et riik ei peaks majandusse sekkuma. Ühiskonna võimustruktuur