temala olulist infot, ehk teisisõnu, on tema jaoks tähenduslikud. Vaid selge ruumitunnetus ja arusaamine iseenda asendist antud sotsiaalse ruumi tähendusseoste struktuuris loob subjektiivse kindlustunde, mis ongi turvalise olemise oluline eeltingimus. Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige üldisem funktsioon (ühiskonna süsteemse olemise aspektist) on ühiskonna kui süsteemi kohandamine muutuvatele keskkonnatingimustele. Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike
signaale, mis kannavad just temala olulist infot, ehk teisisõnu, on tema jaoks tähenduslikud. Vaid selge ruumitunnetus ja arusaamine iseenda asendist antud sotsiaalse ruumi tähendusseoste struktuuris loob subjektiivse kindlustunde, mis ongi turvalise olemise oluline eeltingimus. Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige üldisem funktsioon (ühiskonna süsteemse olemise aspektist) on ühiskonna kui süsteemi kohandamine muutuvatele keskkonnatingimustele. Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte
annaabi.ee 
