võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need
mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule. Palju juhtumeid Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon)
annaabi.ee 
