..................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Tänane infoühiskond on andnud tõuke kõikvõimalike mobiilsete seadmete tormiliseks arenguks, mis sõltumata eluvaldkonnast suurendab oluliselt infovahetuse kiirust ja mahtu (Suurna, 2005). Tehnoloogiline areng on suurendanud märgatavalt meid ümbritseva info hulka, olles juba muutnud ja muutes edaspidigi nii töö- kui ka igapäevaelu. Kommunikatsiooniuurijad leiavad, et viimase kümnendi suurim muutus organisatsioonides on kahtlemata olnud tehnoloogia levik. Internet ja mitmed uued info- ja kommunikatsioonikanalid, nagu meilid, videokonverentsid ja teised tehnoloogilised võimalused on muutnud töö olemust. Uus tehnoloogia (sh sotsiaalmeedia, pilvelahendused, mobiilsed võimalused jne) on vähendanud kulusid ja ümber lükanud väited, et kommunikatsioon on keerukas ja aeganõudev. (Aigro, 2016 ) Oma töös püüan välja tuua
15 Kõigil loomadel, hoolimata liigist, on teatud sotsiaalne lävimine, sotsiaalne struktuur, ka üksikeluviisilistel on ju vaja leida partner, on vaja suhelda, teine osapool ära tunda – alus, mille pinnalt semiootika ja etoloogia lõikuvad. Olulised lähtekohad: P. Marler Logical Analysis of Animal Communication – esimene artikkel, kus semiootika mõisteid on küllalt täpselt rakendatud loomade kommunikatsiooni uurimises Rahvusvaheliste seminaride seeria, millest võtsid osa väga tuntud kommunikatsiooniuurijad. Nende põhjal ilmunud kirjutistest ilmus kolm mahukat köidet, mis on Sebeoki poolt koostatud ja toimetatud. Sebeok: kunst loomadel (kuidas seotud keelepõhine ja keele-eelne kunst) Kuivõrd eri organismide organiseeritus erineb, tuleks neid ka uurida vastavalt erinevalt: Zoosemiootika sobilik kõigi loomade uurimiseks, neil on Umwelt. Fütosemiootika – taimed – pole Umwelti, ei suuda ümbritsevat keskkonda nii üksikuteks osadeks jaotada, kui loomad seda teevad
annaabi.ee 
