terviklik; sõnatu, kusjuures ei ole seotud sirgjoonelise põhjuslikkusega mitteverbaalne kommunikatsioon saadab ja ka juhib (kausaalsusega); verbaalset lubab seletada kommunikatsiooni funktsiooni kommunikatsiooni ühiskonnas hiljemalt siin lõpevad muude kommunikatsiooniteooriate Mitteverbaalne kommunikatsioon võimalused Väljad 1, 2, 5 ja 6 joonisel kirjeldavad mitteverbaalset ehk sõnatut 7 Kommunikatsiooni liigid düaadilist suhtlust, mis kulgeb: miimika (näoilmete, eriti silmade ja suu liikumise) ning
See, millesse alguses suhtuti huumoriga, ei aja enam muigama. Olukorras, kus isa on tööl ja ema tegeleb majapidamisega, kogeb pettumust varem naine. Pereasju ajades puutub ju naine sagedamini kokku igapäevaelu ja kohalike inimestega. Oma kultuuris saame mitteverbaalsetest sõnumitest aru vaevata: me oskame tõlgendada keha asendeid, ilmeid, käte liigutusi, riietuse ja hääletooniga seotut. Keha keel õpitakse selgeks koos kõnega, ja samas kultuuripiirkonnas kasutatakse seda samal moel. Kommunikatsiooniteooriate* kohaselt toimub 75% inimestevahelisest suhtlusest mittesõnaliselt. Vestluspartnerilt saame pidevalt kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit oluliseks, mis meeleolus ta on jne. suurem osa meie liigutustest ja ilmetest on seotud kultuuriga. Sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Nii näiteks tõlgendatakse Ida- Aafrikas eurooplase käeviibet bussipeatuses lehvitamiseks, buss sõidab mööda, aga bussijuht
annaabi.ee 
