et töötaja vaikimine, kuni ta on ära kuulanud kliendi kogu loo, ei näiks tõrjuvana muutes informatsiooni, mida klient on saanud mujalt, mõjutamaks vastuolulist, ülekaalukaks muutuda võivat või siis ebatäpset informatsiooni (M. Payne, 1995, lk. 136). Mõnedel inimestel on suhtlemisraskusi, nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis väljendavad ennast teistele raskesti arusaadavalt. Sellised probleemid tekitavad sageli raskusi suhetes. Lähtudes kommunikatsiooniteooriast hangib sotsiaaltöötaja informatsiooni, kasutades küsimusi, suheldes kliendiga julgustaval viisil, vajadusel sõnastab küsimusi kliendile arusaadavateks. Annab tagasisidet näidates, et ta aktsepteerib kliendi, püüab jääda neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Kommunikatsioonimudeli eeliseks on asjaolu, et see on vähemasti üldjoontes suhteliselt
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus