Ideaalses ühiskonnas julgustab võim kommunikatsiooni selle kõikides suundades, ideaalses ühiskonnas ei indutseeri hästi organiseeritud, ette planeeritud kommunikatsioon võimu ennast. Ideaalsus ühiskonnas on rahva ja riigi, aga ka indiviidide vaheline kommunikatsioon olulisem ja vajalikum kui võim. Paraku ei ela me ideaalses maailmas, paraku ei ole meie ümber ideaalse ühiskonna pehmet vatti, paraku ei ole ka Eesti ideaalne riik. Kommunikatsiooni lihtne, kuid keerukas iseloom Kuigi kommunikatsiooniteooriaid on kümneid ja sadu mõned enam aktsepteeritud, mõned seevastu jälle vähem väärtustatud ning kommunikatsiooni kui interaktsiooni on uuritud aastakümneid ja -sadu, võib ikka veel käsitleda igaüks kommunikatsiooni veidi erinevalt, veidi mugavdatult iseenda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes. «Kommunikatsiooni on raske defineerida: see on teineteisega rääkimine, televisioon, soeng, kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon
paremaks. Kirjeldused pole kunagi universaalsed, vaid kultuurispetsiifilised. Oma kirjeldusega luuakse olukord, kus teine süsteemi liige jätkab vastavat käitumist. Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel). See, millist mudelit uurija kasutab, sõltub tema uurimisülesandest. - 1940ndatel Shannoni mudel. Lõi suhteliselt lihtviisilise mudeli, kus ühes otsas on teate saatja, teises otsas teate vastuvõtja ja nende vahel mingisugune (info)kanal (sarnaneb telefonidega omavahelisele suhtlusele). Saadetud teade ei võrdu kunagi vastuvõetud teatega. Seda
annaabi.ee 
