Informatsioonisektori uurimine majanduses ning analüüsid sellest, kuidas informatsioon on seotud majanduskasvu ning kuivõrd see on majanduskasvu põhjuseks. 2. Alates 1960. aastatest: postindustriaalne ühiskond. Algab diskussioon ühiskonna muutumisest modernsest industriaalsest ühiskonnast uueks/teistsuguseks ühiskonnaks. 3. Alates 1980. aastatest: diskussioon modernsuse arenemisest teistsuguseks modernsuseks: teooriates on rõhk globaalökonoomial ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineval globaliseerumisel (Tapper 1998). Infoühiskonna kontseptsiooni tutvustajateks olid majandusteadlased ja sotsioloogid, kes pakkusid sellega mudelit, kirjeldamaks muutusi industriaalsest ühiskonnast teistsuguseks ühiskonnaks. Selle juured on 1950ndate aastate lõpu diskussioonides industriaalühiskonna teisenemise üle. Teisest küljest on võimalik väita, et idee taga on liberaalsed sotsioloogid, kes püüdsid leida jooni, mis olid ühised nii kapitalistlikele
globaliseeriumine aitab nendel majandustel tööstust-tootmist ümber korraldada ja saada tõhusamaks tootmises läbi kaubanduse ja suurenenud konkurentsi. Küll aga Ricardiani mudel ei võtnud arvesse kaks asja. Esiteks 1990ndad olid tehnoloogilised läbimurded ning see muutis industrialiseerimise olemust. Teiseks mudel eeldas et majanduslikud inegratsioonid on väga sarnased ja tulemuseks pakuvad samu majanduslikke strateegiaid. Uus info-ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva tehnoloogilis-majandusliku paradigma on esile kutsunud tootmisprotsessi muudatused peaaegu igas tööstusharus. Muudatused on kaasa toonud suure tõusu välismaiste investeeringute näol kui industrialiseerimise. Muutuvate tehnilis-majanduslike paradigmade tõttu tundub et Ida-Euroopa riigid spetsialiseeruvad tegevustle mis pinnalt paistavad kõrge kvaliteedi omadustega kuid reaalsuses langevad tihti madala kvaliteedi alla. Majanduse integratsiooni taksonoomia
annaabi.ee 
