Kõrge tehnoloogiatasemega organ.-s on madalamatel tasemetel rohkem valikuvabadust ning eri hierarhiatasandi töötajate ja rühmade vahel on rohkem infovahetust. Infotehnoloogia ja struktuur Põhjustab hierarhia ühtlustumist. Infotehnoloogia suurendab töötajaile saadaoleva teabe mahtu ning parandab selle kvaliteeti. Organisatsioon, kus tehnoloogia osakaal on suur, peavad töötaja oskused ja teadmised muutuma koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur
Kõrge tehnoloogiatasemega organ.-s on madalamatel tasemetel rohkem valikuvabadust ning eri hierarhiatasandi töötajate ja rühmade vahel on rohkem infovahetust. Infotehnoloogia ja struktuur Põhjustab hierarhia ühtlustumist. Infotehnoloogia suurendab töötajaile saadaoleva teabe mahtu ning parandab selle kvaliteeti. Organisatsioon, kus tehnoloogia osakaal on suur, peavad töötaja oskused ja teadmised muutuma koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli
kodustamisega sarnast mõttekäiku, seostades sellega informatsiooni ja teadmiste levikut ühiskonnas uute tehnoloogiate levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad