otsuseid. Eriti suurest kasutegurist võib rääkida siis, kui kommunikatsiooniaudit tehakse nii muudatuste ettevalmistamise ajal kui ka pärast muudatuste rakendamist. Võimaluse korral tuleks auditeid korraldada kindla sagedusega. Järjepidevus annab hea aluse sihtgrup- pide hinnangute muutumise analüüsimiseks ning aitab organisatsioonil kavandada oma imago arendamist. Auditi tegijad Auditi tegijad ei tohiks olla auditeeritava organisatsiooni kommunikatsioonitegevuse korraldajad, sest auditi eesmärk on eelkõige ettevõtte suhtluse puuduste ning kasutamata võimaluste otsimine, mitte aga olemasoleva korralduse õigustamine. Erapooletute spetsialistide uuring tagab ka intervjueeritavate suurema avameelsuse. Eesti turul teevad kommunikatsiooniauditeid peamiselt suhtekorraldusfirmad, kelle jaoks kommuni- katsiooni- ja maineauditid on üks teenustest. Koostöö suhtekorraldusfirmaga algabki ideaalis just
Avalikkus pole homogeenne, ta koosneb erinevate huvidega ja käitumisega sihtgruppidest. Sihtrühmad Organisatsiooni tegevuskeskkonna moodustavad sotsiaalsed üksused ehk sihtrühmad. Sotsiaalsete üksuste ja nende suhete kindlaks määramine on suhtekorralduse keskne tegevus. Süsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja, et kommunikatsioon osapoolte vahelt toimuks mõlemas suunas, iga kommunikatsioonitegevuse puhul nimetatakse täpselt selle osapooled ja arvestatakse keskkonna muutumisega. Avalike suhete puhul on oluline, et teataks millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mi son organisatsioonile oluline. Need grupid sõltuvad omakorda organisatsiooni liigist kui ka kontekstist millega, seoses neid käsitletakse. Stakeholder'ite teooria Sihtgrupid on need grupid või indiviidid, kellega organisatsioon üksteist vastastikku
annaabi.ee 
