Interpretatiivse perspektiivi kasutamine Kvalitatiivne metodoloogia .Kultuuriteooriate või poliitökonoomiliste teooriate eelistamine .Mure ühiskondliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiaku põhjuste pärast Alternatiivse lähenemise edu, mille tagas suuresti kultuuriuuringute humanitaarteaduste tugevnemine, pole sundinud vanu oponente relvi käest andma Domineeriva ja alternatiivse paradigma erinevustel on sügavad juures, nende eksistents takistab ühtse kommunikatsiooniteaduse väljakujunemist. Erinevus tuleneb massikommunikatsiooni olemusest, mis .puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit Edastamise(transmissiooni) mudel massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida .1 juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi
kommunikatsiooniteadustele. See seos süvenes 1980ndatel kui keskenduti kasutajale orienteeritud ja kognitiivsetele uuringutele. 12 Sellist eeskuju järgis ka Vilniuse Ülikooli infoteaduste osakond. Euroopa näidetena võiks tuua Manchesteri Metropoli Ülikooli Info ja Kommunikatsiooniosakonna. Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja kommunikatsiooni kui protsessi tuleb koos uurida. Rubeni käsitluse kohaselt võib raamatukogu ja infoteenindusega tegelevaid institutsioone vaadelda funktsionaalselt kui ühte osa kommunikatsiooni institutsioonidest. Infoteadus teadusvaldkonnana. Peter Ingwersen peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest infoteadus uurib neid protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptualseid struktuure