õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J.
õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J.
annaabi.ee 
