8. Kõneldud helidel vahetegemist nimetatakse: a. Kõnemõistmiseks b. Kuulmispuudeks c. Kõneloomeks d. Kuuldavuseks 9. Kuulmispuudega isikute kõige sagedasem häälehäire on: a. Naasaalsus b. Afoonia c. Düsfoonia 10. Kuulmispuude puhul ei pruugi kujuneda normikohast koartikulatsiooni häälikute hääldamise vahel, st sõnu pigem häälitatakse mite ei hääldata. Sellisel juhul on tegu: a. Häälehäirega b. Kommunikatsioonipuudega c. Häälduspuudega d. Prosoodia puudega Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 11. Kuulmislanguse sügavust määratakse: a. Audiomeetriga b. Audiogrammiga c. Kõnetestiga d. Foniameetriga 12. Kuulmislanguse korral on kõne 13. Raske kuulmispuude korral võib kõne olla: - Liiga ilmekas 14. Raske kuulmislanguse korral: a. Koogamine on sarnane kuuljatega b. Hääldus võib olla nasaalne
süsteemse kõnepuudega, st kahjustatud on kõikide kõnekomponentide areng kõnekeskuste orgaanilise kahjustusega ajukoores närviteede orgaanilise kahjustusega perifeerse kõneaparaadi orgaanilise kahjustusega kõne kaotusega 74. Suulaelõhega laste resonantsipuue avaldub anamasti: hüpernasaalsusena düsfooniana hüponasaalsusena 75.Õige või väär? Kõnefunktsionaalsüsteem koosneb ajukoores asuvatest kõnekeskustest. Õige Vale 76. Millistel juhtudel ei ole tegemist kommunikatsioonipuudega? hääle omaduste muutused eakatel kakskeelsusest tingitud teise keele grammatika ja sõnakasutusvead sõnaleidmisraskused väsimuse korral murdekeele kasutamine rääkides häälikute asendamine häälduslikult lihtsama häälikuga väikelastel1 из 1 ärevusest tekkinud kõnetakistus 77. Õige või väär? Normaalse fonatsiooni korral on neelulukk enamasti avatud Õige Vale 78. Õige või väär? Kuulmispuudega lastel on puuduliku kuulmistähelepanu ja -taju
annaabi.ee 
