50natel hakati lähenemist kritiseerima. Chomsky väitis et kõikidel inimestel on olemas teatud universaalne keel, mis seletab, miks inimesed keele nii kiiresti ära õpivad-keele erinevused ei ole nii sügavad, aga on olemas mingid unievrsaalsed mõtlemisviisid. Keel ja kultuur on koos üles kasvanud ja seega üksteist mõjutanud. Am 50ndatel muutus hüpotees jälle aktuaalseks kommunikatsiooniurijate jaoks, ja nendele kes tegelesid visuaalse antropoloogiaga. Oluline Sol Worth, USA kommunikatsiooniprofessor, lähtus sellesti hüpoteesist, hakkas uurima, kas film kui erinv keel on ka seotud mõtlemisega, kas saame neid seoseid leida. Film nagu oleks oma olemuselt sarnane kõnekeelega ja seda saab uurida nagu keelt. Teda just huvitas, et kui keel ja mõtlemine on seotud, kas sama saab öelda filmi seoste kohta. Viis 1960ndtae esimesel poolel läbi muti eksperimenti. Korraldas tudengitele dokumnetaalfilmi laboratooriumi, kus tudengitele anti võimalus teha ise oma filme
Keele uurimises oli pikka aega populaarne Chomsky universalism. Chomsky väitis, et kõikidel inimestel on olemas teatud universaalne keel, mis seletab, miks inimesed keele nii kiiresti ära õpivad keele erinevused ei ole nii sügavad, aga on olemas mingisugused universaalsed mõtlemisviisid (bioloogiline). 50ndatel muutus see uuesti aktuaalseks visuaalses antropoloogias. Sol Worth (1922-1977) oli Pennsilveinnia kommunikatsiooniprofessor uuris, kas ka film kui eriline keel on ka seotud mõtlemisega? Hakkas otsima seoseid. Justkui film on sarnane oma olemuselt kõnekeelega, et seda keelt saaks ka uurida. Lähtudes Sapir-Whorfi hüpoteesist, kas saab siis samamoodi rääkida filmi ja kultuurilise mõtlemise seoste kohta. Viis 60ndatel läbi mitu eksperimenti. Korraldas dokumentaalfilmi laboratooriumi, kus tudengitele anti
annaabi.ee 
