rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks. Nii on ka inimesel rohkem võimalusi valida töökohtade vahel, sest keelte teadmine soosib neid. Ja näiteks kui inimene läheb välismaale reisile, siis ta saab oma keelteoskust kasutada ja ei teki kommunikatsiooniprobleeme. Minu arvates peaks kõigil maailma noortel ja täiskasvanutel inglise keel selge olema, sest inglise keel on ülemaailmne rahvuskeel ning seda läheb igal inimesel kunagi vaja. Vähemalt Eesti igas koolis õpetatakse inglise keelt noortele juba varakult. Inglise keelt läheb igal pool vaja, näiteks: välismaalastega suhtlemisel, filmide vaatamisel, osadel ülikoolis õppimiseks jne. Ainsaks negatiivseks asjaks oskan välja tuua selle, et keelte õppimise peale
Nagu varem märgitud tuleks kõigepealt uurida töötajate vajadusi./ 1, lk.38/ 2.5. Omanike ja teenistujate vaheline suhtlemine Kuna väikeettevõttes on ainult üks juhtimistasand, on korralduse andmisel või ettevõttega seotud küsimuste arutamisel tegu enamasti otsese, näost näkku suhtlemisega ärijuhi ja teenistujate vahel. Vahetu kontakt suurendab tunduvalt võimalust vältida paljusid tavalisi kommunikatsiooniprobleeme, mida esineb suurtes firmades. Suures ettevõttes peab teade näiteks alluvusastmeid mööda läbi käima mitme inimese käest enne kui ta jõuab saatjalt saajani. Sellises vahendusprotsessis võib teade kergesti moonduda või saada vale tõlgenduse. Väikeses ettevõttes võib olla palju kasu alt - üles kommunikatsioonist teenistujate ja omaniku - juhi vahel. Selline side alumise ja ülemise tasandi vahel on efektiivne vahend organisatsioonisisese mõistmise parandamiseks.
annaabi.ee 
