transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate aastatega kogutud statistika materjale. Kohale jõudes ootasin suuri töö saale ja palju sagimist ja inimesi kuid nii see ei olnud. Nagu teada saime töötab neil kokku natuke üle 250 inimese ja kontoris on neid natuke üle 60.ne. Kohtus meiega Sirle Arro kes oli antud ettevõttes turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. Sirle näitas meile slaide Tallinna Sadama kohta. Slaididel oli olemas kõik vajalik info mida teada antud ettevõtta kohta. Rääkis lähemalt meile sadama ajaloost ja selle tekkest. Rääkisime ka tuleviku plaanidest mis enamasti sisaldasid ettevõtte laiendamist. Enda jaoks sain uut teada sadama konkurentide kohta. Enamik konkurente olid Venemaa sadamad, kes omasid kogu kauba tarnest suurema osa. Nähes statiskaid ja diagramme oli üsnagi
Ramon Loik - teadus- ja arendusprorektor Aivo Viilol - haldusdirektor Tanel Oppi - täiendusõppe keskuse juhataja Harry Lahtein - sisejulgeoleku instituudi juhataja Aivar Toompere - politsei- ja piirivalvekolledži direktor Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor Ene Puhm - turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru - migratsiooniuuringute keskuse juhataja Anne Valk - õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Elen Laanemaa - keelekeskuse juhataja-lektor Epp Jalakas - spordikeskuse juhataja-lektor Raile Reigo - raamatukogu juhataja Airi Saaron - üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsialist, juhataja ülesannetes Sergei Filin - majandus- ja remondiosakonna juhataja Priit Männik - akadeemia nõunik 13
lõikumismudelt jne. Ingwersen leiab et üheks infoteaduse trendiks on just tema lähenemine kommunikatsiooniteadustele. See seos süvenes 1980ndatel kui keskenduti kasutajale orienteeritud ja kognitiivsetele uuringutele. 12 Sellist eeskuju järgis ka Vilniuse Ülikooli infoteaduste osakond. Euroopa näidetena võiks tuua Manchesteri Metropoli Ülikooli Info ja Kommunikatsiooniosakonna. Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja kommunikatsiooni kui protsessi tuleb koos uurida. Rubeni käsitluse kohaselt võib raamatukogu ja infoteenindusega tegelevaid institutsioone vaadelda funktsionaalselt kui ühte osa kommunikatsiooni institutsioonidest. Infoteadus teadusvaldkonnana. Peter Ingwersen peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest
annaabi.ee 
