Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
• Meediakriitika eri keskkondades Materjalid: * Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. (See on peamine õppematerjal. Seadusandluse osa on vananenud! Seda võite lugeda seaduste tõlgendamise mõttes, kuid arvestage, et tänased seadused on teised. Vaadake põhiliselt vaid eetikat puudutavaid peatükke. Rangelt soovituslik on sissejuhatava osa ning esimeste peatükkide lugemine, et tutvuda kaalutlemise põhimõtetega ning olulisemate kommunikatsioonieetika küsimustega. Hilisemaid peatükke lugege lähtuvalt enda huvist.) Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. * Eberwein, T. & Fengler, S
annaabi.ee 
