suhtlemisoskusest ja valmidusest. (Valk 2003:205) Teiseks kommunikatsiooni parandamise meetodiks, mis tihedalt seostub eelmisega, on usaldusliku õhkkonna loomine. Võib korraldada regulaarseid mitteformaalseid kogunemisi, kus omavahel suheldakse, vahetatakse informatsiooni ja kindlustatakse, et kõik osakonnad ja töötajad tunneksid endid hästi ning oleksid kursis lähiplaanide ja tegemistega (Valk 2003:205). Üks kõige olulisemaid juhi kommunikatsioonialaseid ülesandeid on kuulamine nii klientide kui alluvate kuulamine. Paljud ei saa aru, et oluline informatsioon tuleb ka alt- üles, mitte ainult ülevalt-alla ja selleks, et seda julgustada, peavad juhid oskama aktiivselt kuulata (Valk 2003:205). Kommunikatsiooni väga tähtis osa, mis otseselt seostub kuulamisoskusega, on tagasiside. Tagasiside võimaldab juhil kindlaks määrata, kas kommunikatsioon tema ja alluvate vahel on olnud tõhus või mitte
Valminud kommunikatsiooniaudit koosneb kahest osast. Esimene on auditi sihtgruppide ning kommu- nikatsioonikanalite kaupa süstematiseeritud hetkeolukorra kokkuvõte. Kokkuvõte struktureeritakse sageli SWOT-põhimõtte (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) alusel. Teine osa on auditi koostajate kommentaarid ja soovitused, mis näitavad ära organisatsiooni kommunikatsiooni tugevad küljed ning pakuvad võimalusi puuduste kõrvaldamiseks. PR-strateegia on üldjuhul pikaajaline. Kommunikatsioonialaseid eesmärke tavaliselt üksiküritustega saavutada ei ole võimalik. Mingi sõnumi kinnistamiseks tuleb seda korrata piisavalt kaua ja eri kanalite kaudu 2. Suhtekorraldusprogrammi eesmärkide seadmine ja sihtgruppide määratlemine Suhtekorraldusprogrammi eesmärgid Strateegia ning taktikalise plaani koostamine eeldab konkreetsete eesmärkide püstitamist. Üldjuhul on organisatsiooni suhtekorralduslikud eesmärgid laiema missiooni (tootmine, müük, teenuse pakkumine,
annaabi.ee 
