Moraal oleks see, et kirjandus võib kuuluda realistlikku esteetika hulka, aga asjad on palju keerulisemad. Nt. Balzaci tekst. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ei ole kuskilt tegelikkusest maha kirjutatud, vaid seal on mingisugune tegelikkuse taust olemas, kuid seda muudetakse ja moonutatakse vastavalt kirjaniku eesmärkidele. Õppejõu sõnad: ,,Kirjandus ei ole elu." Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva
Hoiakud ja hoiakute muutmine Hoiakute muutumine: veenmise tsentraalne tee e mõjutava sõnumi teadvustamine teadlikult; veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine, ka kuuletumine autoriteedile; deindividualiseerumine. Deindividualiseerumine on omaenese individuaalsuse kaotus, millega kaasneb hälbivate käitumisele vastuseisu nõrgenemine oleme massis ja tunneme vähe individuaalset vastutust. Hälbivat käitumist toetavad 2
annaabi.ee 
