võimalus seda pisut ootamatult värvida, tekitades nii elevust kui elavust. Ülo pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke seisundeid, mida seni polnud eesti skulptuuris keegi üritanudki portreteerida. Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks. Õun on oma võtmes portreteerinud kultuuritegelasi. Veljo Tormis dirigeerib lausa kolme käega, mis tekitab käte liikumise mulje. Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema Miljard Kilgiga, kes on teinud temast fotorealistliku maali, Õun omakorda modelleeris Kilgist portreelise büsti. On ka Mikk Mikiveri portree kollase lipsuga, siis Kaljo Põllu, Juhan Viidingu groteski aetud portreed, Voldemar Panso, Gustav Ernesaks ja paljud teised.
kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst Kui süveneda varasesse kriminoloogiasse või ajakirjanudusse, siis näeme, et nnäiteks esimese tegevusvaldkonas meentutab nn süü- ja asitõendite loomine oma rohkete kokkulepitud reeglitega peaaegu et matemaatilist tõendusloogikat