Võimalikult vähese arvu faktoritega püütakse võimalikult palju infot säilitada. Kommunaliteetide algväärtuse määramine ja faktorite arvu määramine on tihedalt seotud, kasutatakse kaht faktorite eraldamise meetodit: - peakomponentide meetod: muutuja koguhajuvus on faktoritega täielikult määratud, jääkhajuvust ei ole - peatelgede meetod: jääkhajuvus on olemas, muutujate hajuvust püütakse kommunaliteedi tasemeni ära seletada; kommunaliteedi lõppväärtused arvutatakse lähendusena. Esialgsed kommunaliteedid on peakomponentide meetodi puhul alati väärtusega 1, sest esialgseid peakomponente on sama palju kui algtunnuseid ja nende poolt saab kirjeldatud kogu algtunnuste variatiivsus. 24. Kuidas faktormaatriksist leida esimese muutuja kommunaliteeti? Faktorlaadungid või faktorkaalud (seitsme lähenduse tulemusena) F1 F2
Faktorid on tavaliselt kvalitatiivsed suurused. Kuna tunnuste arv väheneb ja seos esialgsete muutujatega on ligikaudne, siis osa infot läheb paratamatult kaduma. Erinevad tunnused, millele leitakse ühine nimetaja (faktor) (hind, kvaliteet, säilivus majanduslikkus). Analüüsima hakatakse faktoreid. Ei teki multikollineaarsust. Tekivad faktorite panused, mis näitavad kõige olulisemaid faktoreid. Samuti saab välja arvutada lähtetegurite kommunaliteedi, mis näitab kirjeldatud tegurite hajuvuse mahtu. Kui faktorite arv on väiksem mõõdetud tunnuste arvust, siis tunnuse kommunaliteet (faktorite poolt seletatav hajuvus) on väiksem kui 1, st osa vastava muutuja hajuvusest jääb kirjeldamata (kommunaliteediprobleem). Faktoranalüüsi kvaliteet sõltub muutujate valikust, kindlasti peavad nad olema uuritava näitaja jaoks olulised. Muutujate väärtusi peaks enne normeerima, siis on nad omavahel võrreldavad ja kergemini interpreteeritavad.