Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul. Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest
juba lood hoopis teised. Kohale oli tulnud seitse linna ja vastu võeti uuesti eelarve ning valiti ära mitme komisjoni liikmed. 5 Areng ja muutused Arvestades eestlaste väheseid võimalusi sel ajal oli haruldus, et liidu esimesed välisresid said teoks 1922 ja 1923 aastal. Tallinna Statistika büroo direktor oli 1922. aasta juulis kuu aega Saksamaal. Seal suudeti luua Saksamaa Kommunaalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liitudega elukestvad head suhted. 1923 aasta veebruaris tuli eestlastel uuesi võimalus suveks minna tutvuma Saksamaa kohalike omavalitsustega , mida ka Eesti delegatsioon kohe kasutas. Saksamaa Kommu- naalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liit pöördus Eesti Linnade Liidu poole juba 1921. aastal esimest korda, et koostada üks ajakirjanumber Eesti omavalitsustest. Kahe aasta pärast ilmuski Eestile pühendatud number. Ja ka Soome Linnade Liit kutsus Eesti kolleege 1923 aastal liidu
annaabi.ee 
