Päts. Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms. 1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner.
*Seadus ühenda põhja ja lõuna Eesti ühtseks kubermanguks *Keskvõimu kõrgemaks esindajaks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. *Esmakordselt Eesti ajaloos valiti rahvaesindus ehk Maapäev *Eesti sai loa rahvusväeosade loomiseks *väeosade juhiks sai Johan Laidoner *1917. kujunel venemaal tingimuseks uueks revulutsiooniks *Tallinnas haarasid punaakaartlased võimu ilma veretult. *Eestimaal läks võim üle Eestimaa Nõukogu täitev Kommiteele.. Jaan Amelt *Üle Eestis ei õnnestunud Venemaal võimu haarata(sisuliselt püsis kaksikvõim) *24.november tuli Maapäev kokku toompeale erakorralisele istungile *Jaan Tõnissoni ettepanekul võeti vastu deklaratsioon, kus öeldi: ,,Eesti Maapäev tunnustab enese Eestimaal kõrgeimaks võimukandjaks" *Seda otsust ellu rakenduda ei õnnestunud Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918.a. *26. oktoobris 1917 teoimus Petrogradis riigipõõre.
annaabi.ee 
