aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860. 1870. aastatel naturalism realismi äärmuslik suund Realismi põhizanr on romaan
Prantsusmaal ja arenes hoogsalt 50-ndatel, olles valitsev kirjandusepohh romantismi ja naturalismi vahel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud teaduses, religioonikriitika. Realismi läbimurret seostatakse eeskätt Balzaci loominguga, aga ka Stendhali romaani ,,Punane ja must" ning Flaubert'i ,,Madame Bovaryga". Zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan, psühholoogiline romaan. Kehtis nõue, et kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimesi iga päev ümbritseb. Romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Enamjaolt kujuneb tegelaste elutee selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt selle loob. Sündmusi esitatakse asjalikult ja