Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused. On tore, et rikkamad rüütlid ehitasid suuri linnuseid, kuna tänu nende säilimisele oleme saanud
Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus.
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA
annaabi.ee 
