"kaheuniversumilise" süsteemi. UNIX-ist ilmus peagi ka kolmas versioon - Xenix. See töötati välja 1980. aastate alguses Microsoft-i poolt ning litsents anti edasi firmale Santa Cruz Operation (SCO). Xenix põhines AT&T varasemal operatsioonisüsteemil System III. Microsoft ja SCO uuendasid Xenixit kogu 80-ndate keskel, lisades süsteemile mõningaid täiendavaid võimalusi, kuid olulisema edasiarendusega nad ei tegelenud. 1980. aastate lõpus, kui UNIX oli muutunud tõeliseks kommertstooteks, hakkas säärane operatsioonisüsteemi erinevate versioonide hulk kõigile tootjatele peavalu valmistama. Eraettevõtted soovisid osta UNIX-i standardiseeritud varianti, lootes seeläbi hoida kokku koolitus- ja halduskulude pealt ning tagades ühtlasi ühe arvuti jaoks loodud tarkvara töötamise ka teiste tootjate poolt loodud masinatel. Täpselt samal põhjusel tahtsid standardiseeritud süsteemi ka just tegutsema asunud UNIX-i tarkvaratootjad. Viimastel oleks
Bulletin". Ajakirja kriteeriumiks sai sõltumatus ja professionaalne lähenemine antiviiruskaitse probleemide valgustamisele. Artiklite autoriteks ja toimetusnõukogu liikmeteks on tänapäevani kõige hinnatumad antiviiruseksperdid juhtivate antiviirustarkvara arendusfirmade esindajad. Peale juhtumit Datacrime'iga, mis pälvis suurt üldsuse ja massiteabevahendite tähelepanu, ja turuuuringut , otsustas IBM oma kompaniisiseselt kasutatud antiviirusprojekti avalikustada ning kommertstooteks muuta. Nii juhtuski, et 4. oktoobril ilmus müügile IBM Virscan, mis maksis kõigest 35 dollarit. Oluliseks teetähiseks said ka ,,Virus Bulletini" poolt korraldatavad iga aastased konverentsid. See üritus oli edukas ühendades antiviirusspetsialistid ja erinevate maade suurkasutajad ühiseks võitluseks XX sajandi arvutikatkuga. Konverentsidega alustati septembris ja need soodustasid juhtivate antiviirustarkvara arendajate omavahelist info- ja kogemustevahetust, aidates kujundada ühiseid
annaabi.ee 
