- Raha kasvamine pankades ei ole lõppmatu.Põhjus on pankade kohustus hoiustada osa igast panka laekuvast hoiusest keskpangas. Seda saab teha meie näite põhjal nii kaua kuni 10% kohutusliku reservi ongi see 100.- , mis meile algselt panka sisse toodi. Kuna keskpank saab arvestust pidada selle esimese 100 .- pealt mis panka toodi, aga palju pangad raha juurde loovad, seda keskpank ei tea. Kohustuslik reserv arvutatakse välja iga 10, 20, 30 kuupäeval ( dekaadil) palju on kommertspangal vahendeid, võetakse 10% nende kolme keskmise tulemusel saadakse kätte kohustuslik reservi suurus. Sellega ei saada väga täpset tulemust, arvutatakse tagant järgi. Nii on keskpangal mingigisugune ettekujutus palju komertspankadel raha on. Nögime, et hoius kasvas 10kordseks. RAHAKORDAJA- iseloomustab raha kasvamist võrreldes baasrahaga. m= 1/r = 1/0,1 = 10 kus m- rahakordaja r- kohustusliku reservi määr on kohustusliku reservi pöördväärtus.
Muud riski vähendamise abinõud: Erinevate laenuliikide kasutamine, sest erinevate liikide riskitase või oluliselt erineda Kõige riskantsem on krediitkaardi laen – tagatist ei ole Hüpoteeklaen on kõige madalama riskiga laen Riski vähendamise abinõud - Erineva kustutusajaga laenud. Panka huvitab stabiilne rahavoog. - Laenude andmine erinevate majandusharudele või sektoritele - 5 aasta tegevusplaan – kellele laenu anda. Kui Kommertspangal huvi riskantsete vastu puudub, siis Keskpank annab ressurssi kallima hinnaga. - Kuna finantsturud on avatud turud, siis laenude andmine erinevatele riikidele aga ka erinevates valuutades, Riikideühendustele - Suured laenud – piiratud omakapitali tasemega ja nimelt Keskpank määrab maksmimaalse suurte laenude osakaalu omakapitali suhtes. Suur laen võib tekkida omavahel seotud isikute tõttu
annaabi.ee 
