28. Harju Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 29. Nordpank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 30. Viljandi Kommertspank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 31. Revalia Pank 32. Põhja-Eesti Aktsiapank- ühendati Balti Ühispangaga Põhja-Eesti Pangaks. 33. Narva Pank 34. NSVL Ehitus-Tööstuspank 35. Eesti Tööstuse Arengu Pank (Esttexpank)- Ühines Eesti Sotsiaalpangaga. 36. Eesti Sotsiaalpank 37. NoWe Pank 38. Rahvapank (Põlva Maapank)- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 39. Keila Pank- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 40. Raepank- liitus Eesti Forekspangaga. 41. Eesti Maapank- liitus Virumaa Kommertspangaga, mis vastavalt aktsionäride otsusele nimetati alates 22.10.96 ümber Eesti Maapangaks. 42. Ameerika Balti Pank 43. Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank- Liitus Eesti Hoiupangaga. 44. Põhja-Eesti Pank- Liitus Eesti Ühispangaga. 45. INKO Balti Pank 46. Eesti Innovatsioonipank
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele.
,,Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009). 1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid. Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu kommertspangaga koostööd teinud Svenska Handelsbankeni analüüsiosakonna jahatajat doktor Rudolf Jalakat asendab pärast tema pensionile siirdumist hea haridusega väliseestlane Ardo Hansson. Tema kohustus oli rahandustegelastega suhtlemine ja äratama rahareformi suhtes usaldust kogu maailmas. Krooni sidumine Saksa margaga ja kullaga tagamine sai kindlaks otsuseks alles pärast Hanssoni juhendaja Sachsi Tallinna külastust. Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema
Tarbijakaitseameti järelevalve tõi esile, et laenuvõtja tausta kontrollitakse põhjalikumalt alates 900 eurost. Arvestada tuleb, et kõrge riskiga kliendisegmendid võivad seeläbi kaotada juurdepääsu laenurahastamisele ja teatud tasemest väiksemad laenusummad võivad turult kaduda. Laenuandjad võivad proovida teatud osa krediidiga seotud tasudest nihutada kõrvallepingutele, nt kohustades klienti avama tema juures arve (kui tegemist on kommertspangaga) või tema käest ostma laenukindlustuse. Suureneda võib ka ebaseadusliku laenuandmise osakaal, mis tingib vajaduse tõhustada järelevalvet, sh kehtestada piisavalt heidutavad sanktsioonid. 2. Seada piirang võlgade sissenõudmiskuludele ning sätestada sissenõudmiskulude ammendav loetelu Krediidikulukuse piirangu tõhusaks toimimiseks on tarvis seada piirangud ka võlgade
annaabi.ee 
