eestlase iga-aastasi väljaminekuid 150 krooni võrra. Enamik hindade kerkimisi pole siiski seotud Euroopa Liidu, vaid üldise elu kallinemisega, mis oleks Eestit tabanud nii või teisiti. Palju on räägitud Euroopa Liiduga liitumise ja kinnisvarahindade kallinemise vahelisest seosest, mis on täitsa olemas. Hinnatõusu põhjustas käibemaksuseaduse muudatus, millega seoses kallines Eestis kinnisvara eraisikule 10-13%. Liitumisel kallines Eestis põhiliselt kommertskinnisvara, kuid hinnatõus puudutab ka kortereid. Võrreldes varasemaga ei osta inimesed endale enam nii palju uhkeid maju ja kortereid suurte laenudega, vaid on hakatud rohkem üürima. Seetõttu on korterite üürid tõusnud ning sellega seoses ka ostuhinnad. Üürihindade tõusu põhjustab ka turistide sissevool, mis on peale ELiga liitumist suurenenud tänu oma lihtsusele. Paljud välismaalased, kes tulevad Eestisse paariks kuuks või mõneks
kliendi nimel. Kohustus (võõrkapital) – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta. Kollektiivleping – Tööläbirääkimiste tulemusena sõlmitav leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Komisjonitasu – Tükipalga erivorm, mida töötajatele makstakse näiteks mingi protsendi ulatuses kauba läbimüügilt. Kommertskinnisvara – Tulutoov kinnisvara, näiteks kaubanduskeskused, restoranid, kontoriruumid, territooriumid, kuhu kavatsetakse ehitada tootmispindu. Konfidentsiaalne informatsioon – Ettevõtja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine ei ole kohustuslik, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, Konkurents – Turuosaliste püüdlemine ühesuguse eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu
Märksa detailsemaks muutus kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa. (Samas:8) Euroala riikide majanduse edendamiseks kooskõlastatult täiendati andmeedastusnõuded Euroopa Keskpangale üldmajandusstatistika osas. Laienesid nõudmised oluliselt ettevõtluse demograafia, varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale. Siin valdkonnas juhindub keskpank kolmest strateegiast: (Samas:8) 1. Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele, 2. Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine, ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine, 3. Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse suurendamine. Nagu on näha strateegiatest on nende mõju riigi majanduse koostööks ülejäänud
annaabi.ee 
