Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga
sajandini. Siis hakkasid tava toetama kohalikud vaimulikud, kes jagasid lastele lilli ja kooki koju emale viimiseks. Teise maailmasõja järel juurdus Inglismaal ameerika emadepäeva kombestik, kuid päeva tähistatakse endiselt paastu neljandal pühapäeval. Kuigi kohalikud kombed on muutunud, on säilinud näiteks traditsioon perekonnaga kirikusse minna. Muidugi kingitakse sel päeval lilli, maiustusi, torti ja saadetakse kaarte nagu igal pool mujalgi, tänaseks on emadepäev üpris kommertsialiseerunud püha. Mujal Euroopas hakati emadepäeva pühitsema Esimese maailmasõja ajal või selle järel, eeskätt aastal 1913. USAs sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga. USAs said ju umbes sellel ajal alguse muudki uued pühad. Kasutatud kirjandus http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php (10.02.14) http://et.wikipedia
arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali. Käesolevas töös käsitlen seda osa lastekirjandusest, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. See tähendab, et nii kirjanik, kunstnik kui ka kirjastaja arvestavad lugejana last, tema east ja elukogemusest tulenevat retseptsioonivõimet, ealist psüühilist eripära ja sellega seotud huvisid.
tema arvutustesse tingis kahjumi suurenemist veelgi (eriväljaannete ülalpidamine), tellijate arv vähenes, kuigi üksiknr-te ost suurenes... JT lootis alati, et asjad lahenevad iseenesest. 1930. a juulist sai P väljaandjaks KÜ Postimees. JT sisuliselt kinkis Postimehe ühisusele, et maj olukorda päästa. Ärijuht viitas P raskepärasele sisule, kuid JT soovis jätkata õpetliku sisu pakkumist. JT oli ÜLIKRIITILINE kommertsialiseerunud E ajakirjanduse vastu ega lubanud Postimehe sisul kalduda meelelahutuse suunas! Osa KÜ võlgu võttis JT enda kanda. 1930 hindas ekspertgrupp KÜ täiesti elujõuliseks, kuigi tegevuskapitali oli vähe. 1931 saneerimine, palve pankadele, et nad külmutaksid P võlad ja protsentide arvestamise. Ümberkorraldused ja uued äriplaanid tõid pos tulemuse: 1935 oli äriseis tunduvalt parem, ühisus oli maksujõuline. JT kritiseeris P-s Pätsi kui riigivanema otsuseid, propagandatalituse
annaabi.ee 
