vastutust oma sõnade eest ja nad ei pea südant valutama, et keegi neid ära tunneks. Tõsi ta on..üldjuhul ei pea andma vastust politseile ,kuid just teistele inimestele. On ju tuntud ütlus:“ Sõnavabadus sul on ,aga sõnade eest vastutad ikka ise“. Nüüd proovingi välja selgitada, kas anonüümne kommenteerimine tuleks ära lõpetada. Tavaliselt kui räägitakse kommentaaridest ja millegi või kellegi kommenteerimisest võetakse enda poolele ütlus, et „Eestis on ju sõnavabadus… Sina ei saa mul keelata seda ütlemast“ Ja tõsi see ongi. Neutraalse poole pealt olen ma täiesti nõus sellega ,et meil on sõnavabadus ja, et me elame sellisel ajal kus ma tõesti võingi öelda mida tahan ja ma ei pea seda nime alt tegema kui ma ei taha. Kuhu on jäänud julgus? Mul poleks vähimatki huvi selle vastu kui anonüümseteks kommenteerijateks oleks algkoolilapsed, kes proovivad saada
Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste." 3. Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga. Tihti on artiklitel pealkiri, millest ei saa mööda vaadata ning millel pole artikliga seost. Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima. ,,Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda." ,,Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda." ,,Näiteks homod, feministid, beibed kui nendest juttu tehakse, teatavad kommentaatorid otsekohe, et neile sellised inimesed ei meeldi. Kommentaare kutsuvad esile ka tuntud isikud, inimesi ärritavad rikkurid, poliitikud, konkreetselt
tegevuste, nagu näiteks andmete arhiveerimine, läbiviimiseks ja lihtsamate veasituatsioonide lahendamiseks. 3) Programmi tehniline dokumentatsioon. See sisaldab endas kogu projekt- dokumentatsiooni, testimiste protokolle ja võimaluse korral ka programmi lähtetekste. Need kõik on vajalikud, kui tahetakse olemasolevat program- mi parandada või täiendada. 2. Programmi lähteteksti dokumenteerimine Eelmises teemas lubasin, et seekord tuleb juttu kommenteerimisest. Kuna programmi lähtetekst on mõeldud ka inimesele lugemiseks, siis vormista- mise ühe osana tuleb seda ka täiendada ka selgitava tekstiga. KOMMENTAAR on programmis selgituse või täpsustusena kasutatav teksti- lõik, mis ei mõjuta programmi tööd. Kuigi ei ole kindlaid reegleid selle kohta, kuidas kasutada kommentaare, on siingi mõned printsiibid, mida võiks järgida: Programmeerimise algkursus 82 - 89
tegevuste, nagu näiteks andmete arhiveerimine, läbiviimiseks ja lihtsamate veasituatsioonide lahendamiseks. 3) Programmi tehniline dokumentatsioon. See sisaldab endas kogu projekt- dokumentatsiooni, testimiste protokolle ja võimaluse korral ka programmi lähtetekste. Need kõik on vajalikud, kui tahetakse olemasolevat program- mi parandada või täiendada. 2. Programmi lähteteksti dokumenteerimine Eelmises teemas lubasin, et seekord tuleb juttu kommenteerimisest. Kuna programmi lähtetekst on mõeldud ka inimesele lugemiseks, siis vormista- mise ühe osana tuleb seda ka täiendada ka selgitava tekstiga. KOMMENTAAR on programmis selgituse või täpsustusena kasutatav teksti- lõik, mis ei mõjuta programmi tööd. Kuigi ei ole kindlaid reegleid selle kohta, kuidas kasutada kommentaare, on siingi mõned printsiibid, mida võiks järgida: * kommenteerida tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik;