Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis (täisobjekt). Mõõteadverbiaalid käituvad objektiga sarnaselt: sama kääne (ta viis last kooli VS ta suusatas 5 kilomeetrit). Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte. Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju. Predikaate saab väljendada üksikute finiitverbide ja verbi ning muude sõnade (adverbiaali partikkel, nimi- või omadussõna = tekib idioom, infiniitne verb) kombinatsioonidega. Levinud on, et partikleid kasutatakse perfektiivsuse väljendamiseks, samas nad toimivad kui objekt (ta sõi supi ÄRA). Verb ühildub indikatiivis, imperatiivis ja osalt ka tingivas kõneviisis täissubjektiga nii isikus kui arvus.
otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5. Genitiivi, partitiivi ja elatiiviga (ainult peale): minu peale pahane, *tulin peale teda, lapsest peale. 7. Elatiiviga, nt peast, saadik/saati: lapsest saadik, noorest peast 8. Allatiiviga, nt tänu: tänu emale 9. Terminatiiviga (ainult kuni): kuni eilseni 10. Abessiiviga (ilma): ilma teadmisteta 11. Komitatiiviga koos, ühes: koos saatjaga, ühes temaga. Erandlikult loetakse adpositsioonideks ka mõned vormiliselt ühilduvad juhtumid, nt igale poole, igal pool, igalt poolt. Genitiiv domineerib postpositsioonide puhul ilmselt seepärast, et algselt on postpositsioonid olnud substantiivide käändevormid, mida on laiendanud genitiivatribuut. See suhe on reanalüüsi käigus muutunud genitiivatribuut on tänapäevases käsituses noomen, millega koos esineb postpositsioon
annaabi.ee 
