Õnnetusoht on suurem, kui avariipidur puudub või asub raskesti kättesaadavas kohas. Käsitööriistade kasutamine Õnnetusoht tööriistade kasutamisel on eriti suur, kui tööd tehakse käes hoitavate masinatega, nagu ketaslõikurid ja trellpuurid. Oht kasvab, kui tööriistu kasutatakse valesti või kui need on korralikult hooldamata või kontrollimata , näiteks kui poltide pead on kulunud, nii et mutrivõti libiseb. Kukkumine ja komistamine Kukkumise ja komistamisega seotud õnnetuste oht tekib siis, kui põrand on koristamata ja maas vedeleb kasutatud või katkisi pakendeid, kaubaaluseid, liikumisteedel seisab valmistoodangut vms. Oht võib tekkida ka siis, kui põrandad või muud pinnad on libedad või ebatasased. Samuti on kukkumisoht suur, kui töötatakse kõrgel, näiteks platvormidel või redelitel. Muud ohud Õnnetusoht tekib, kui kahveltõstukid, veoautod ja jalakäijad kasutatavad samu liikumisteid.
Vererõhu ja parkinsonismi preparaatidest ning diureetikumidest tingitud ortostaatiline hüpotoonia on sageli kukkumise põhjuseks. Rahustid ja uinutis võivad olla kahjulikud seetõttu, et nad mõjutavad erksust. Vanureile sobimatud on barbituraadid ja bensoediatsepiinid. Kukkuv vanur Uuringud Kukkunud vanuri uurimisel on esmatähtsaks täpne anamnees. Tuleb selgitada, kas tegemist oli õnnetusjuhtumiga, näiteks komistamisega, kas sellega kaasnes minestus. Kas vanur mäletab kõiki kukkumisega seotud detaile või märkas lihtsalt end maas olevat? Kas kukkumise eel tundis peapööritust, kas oli muutnud asendit (näit. tõusnud voodist.) Kui teadvusetu ei olnud, kas vanur tajus jõu kadumist lihastes? Probleem võib seisneda verebrobasilaarne vereringe häires ja retikulaarformatsioonis lihastoonust reguleerivate ajukeskuste funktsioonihäires.
annaabi.ee 
