meelt avaldama ning pärast kolme aastat võitlust nii poliitika kui ka rahva tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus. 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit. · Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed. 13.6 Repressiivpoliitika Massilised arreteerimised 1944-1950 Eesti süüasi- kaadri- ja parteipuhastusd Küüditamised · Sakslased Komisse 1945 · Kulakud, rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949 · Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950 · Jehhovistid 1951
järgnevatel sajanditel. 1265. aastast on teateid, et jugralased kuulusid Novgorodi maksuvõtupiirkonda. Mansidel olid sel ajal väikesed vürstkonnad eesotsas vürstidega, kelle juhtimisel osutati vastupanu nii läänest tulevatele venelastele kui ka lõunast pealesuruvaile tatarlastele, kes nad hiljem ka oma maksualusteks muutsid. On teateid, et Novgorodi vägi tungis 1364. aastal kuni Obi jõeni. Mansid tegid ka vasturünnakuid. 1455. aastal oli manside sõjakäik Vene võimu all olevasse Komisse, kus nad tapsid Permi piiskopi Gerassimi. 15. sajandi teisel poolel sagenesid venelaste sõjakäigud. Komi abivägede toetusel rüüstasid nad mansi maid 1465. ja 1467. aastal, mil mansi ülikud Kalpik ja Tetsik vangi võeti. Surve all tunnustasid nad Vene ülemvõimu ja saadeti Moskva käsualuseina omaenda rahvalt karusnaha-andamit sisse nõudma. 1499. aastal ulatus Ivan III korraldatud vallutusretk Obi jõe äärseile aladele.