kasutamise õigsust ja aruandlust kontrollida. Ombutsmanid Soomes, Skandinaavia maades ja ka mujalgi on parlamentide juriidiliseks esindajateks administratiivsetes piirkondades , kontrollides nende asutuste ametnike tööd. Rootsis kontrollib isegi kohtute ja kohalike omavalitsuse organite tööd. Saksamaal täidab sõjaväe juures analoogiloogilisi ülesandeid Saadikutekoja kaitseküsimuste volinik. Inglismaal on administratsiooni tegevuse kontrolliks parlamendi volitatud komissaril jälitusõigus (erandiks poliitilised otsused) kaebuste põhjal, mis saadetakse saadikutele nende valijate poolt. Kuid seoses ombutsmanide instituudi spetsiaalse aparaadi puudumisega jääb nende kontroll episoodiliseks ja seaduste täitmise kontroll seega väheefektiivseks. Reas riikides on mõningad parlamendi volitused antud teatud tingimustel kitsa saadikute grupi kätte. Hispaanias parlamendi kodades luuakse alalisi saadikute komisjone (koja esimehe juhtimisel), millistel on tegutsemise
Kaks vangivahti haarasid poodniku, viisid ta läbi õue, sundisid teda astuma koridori, kus seisis kolm vahisõdurit, avasid siis ühe ukse ja tõukasid ta madalasse ruumi, mille kogu sisustus koosnes lauast, toolist ja komissarist. Komissar istus laua taga toolil ja kirjutas. Kaks vahti juhtisid vangi laua ette ja komissari märguande peale nad väljusid. Kogu aeg paberite kohale kummardunud komissar tõstis pea üles, et vaadata, kellega tal on tegemist. Komissaril oli eemaletõukav näoilme, terav nina, kollased esileulatuvad põsesarnad, väikesed, kuid uurivad ja elavad silmad; tema näos oli ühteaegu midagi rebasest ning nugisest. Ta pika ja liikuva kaela otsas seisev pea ulatus kukudes välja avarast mustast kuuest, otsekui sirutaks kilpkonn oma pead. Kõigepealt küsis komissar härra Bonacieux'lt, mis on ta nimi, eesnimi, vanus, amet ja elukoht. Süüdistatu vastas, et ta nimi on Jacques-Michel Bonacieux, et ta on äritegevusest