Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangu komissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel. Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja
Selle taga on Kremlis aset leidnud võimuvõitlus, omavaheliste grupeeringute omavahelised vastuolud - Malinkovi grupeering kaotas positsioone. Sattalinist sai 1944. aasta lõpus ka Läti Büroo juht. Põhiliselt oli ta seotud siiski Eestiga. Leedusse nimetati selleks Büroo juhiks Mihhail Suslov?, kelle karjääri tipp on Breznevi ajal. Büroo puhul oli väga oluliseks tegelaseks üks julgeolekuametnik - tegemist julgeoleku ja siseasjade komissariga - selle ülesandeks oli organiseerida relvastatud vastupanud liiduvabariigi mahasurumiseks - Nikolai Sazõkin - tegemist väga olulise tegelasega, kes kuulus Beria lähikondlaste sekka. Miks nii olulised tegelased Eestisse saadeti? Selle taga on Otto Tiefi valitsuse loomiskatse - see oli Moskva jaoks olulisem, kui relvastatud vastupanu. Oli vaja kiiret tegutsemist, et sellest teave ei jõuaks maailma.
annaabi.ee 
