inspektuur. Niisugune toimimisviis võimaldas kärpida politsei juhtkonda. Vähendati ka kriminaalosakondade koosseise. Kriminaalpolitsei peavalitsuses loodud kuritegevuse statistika toimkond viidi üle riigi statistika keskbüroosse, karistusteadete toimkond allutati kohtuministeeriumile. (1: 171) 1925 viidi kriminaalpolitsei ametinimetused vastavusse politseiasutuste kujundamise määrusega. Nii nimetati kriminaalpolitsei osakonnaülemad kriminaalpolitsei komissarideks, vanemad kriminaalpolitsei ametnikud vanemassistentideks ja nooremad ametnikud assistentideks. See kehtis ka poliitilise politsei kohta. Kriminaalpolitsei agendi ja vanemagendi ametinimetus jäi samaks. Kriminaalpolitsei ametnike arv ei olnud püsiv, seda vähendati aastast aastasse, mistõttu kriminaalpolitsei oli tööga üle koormatud. Nii teenis kriminaalpolitseis: 12
Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni lõpus määrati endised põrandaalused kommunistid Varese valitsuse siseministri otsusega Eesti poliitilise politsei komissarideks (kohalike osakondade juhtideks) ja madalamate astmete ametnikeks. Inimeste kinnivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti
annaabi.ee 
