Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda
Toimus rahva varanduslik kihistumine, mis mõndadele Kommunistliku Partei tegelastele ei meeldinud. Buharin ja Lenin olid NEP poolt, Trotski aga vastu. Stalin katkestas NEPi ja kehtestas plaanimajanduse. 1928 - põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme 24% võrra. Reformid peale kodusõda: 1922 Raha reform. Rublad viid kulla alusele. See tegi Tservovonetsi (10 rubla) tugevaks rahaks. 1922 Justiits reform. Tsekaa funktsioonid anti üle NKVD-le (Siseasjade Rahva Komisarjaat ehk Narodnõi Komissariat Vnutrenih Del.) Selle juurde loodi GPU ehk Riilik Poliit Valitsus - sisemine julgeolek. Hiljem nimetati GPU OGPU-ks ümber (Üldine ...). See muutu praktiliselt iseseisvaks organiks ning tuli NKVD juurest ära. OGPU juhid: 1922-1926 Dzerzinski 1926-1934 Menzinski 1934-1936 Jagoda 1936-1938 Jezov 1938-1953 Laventi Beria 1924-1925 Sõjaväe reform. Frunze viis seda läbi. Sõdurite arvu vähendati 600'000-le. Loodi sõjalise väljaõppega miilitsa üksused. Loodi ääremaadesse rahvusväeosad. 30
annaabi.ee 
